Usk ja poliitika on mõne inimese jaoks vastandlikud nähtused. Usuga seostatakse pigem vagasid, vaikseid ja tagasihoidlikke inimesi, poliitikaga seevastu jõulisi, enesekindlaid ning avalikkuse tähelepanu nautivaid isikuid. Olles olnud kristlane üle poole oma elust ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige viimased neli kuud võin kinnitada, et usul ja poliitikal on rohkem ühist kui esmapilgul paistab.
Mõlemad võiks ideaalis tugineda teatud väärtustele. Mõne erakonna väärtused kattuvad usuorganisatsioonide omadega rohkem, teiste omad vähem. Olen kuulnud väiteid, justkui oleks SDE üks religioonivaenulikumaid erakondi Eestis. Ma ei jaga seda seisukohta. Sotsiaaldemokraatide põhiväärtused “solidaarsus, empaatia ja märkamine”, võrdsete võimaluste eest seismine ning sõna- ja isikuvabaduste kaitsmine kõnelevad sama keelt piibelliku ligimesearmastusega.
Küll aga hämmastab mind kui erinevalt võivad kristlased asju näha. Nii EKRE kui Isamaa väidavad end seisvat traditsiooniliste kristlike väärtuste eest. Seejuures tuginetakse Vanas Testamendis sõnastatud käskudele ja keeldudele, kasutatakse hukkamõistu ja ähvardusi. Tähelepanuta on jäänud Uus Testament, rõõmusõnum ehk evangeelium, mis räägib sellest, et “armastaksime Issandat, oma Jumalat ning ligimest nagu iseennast”. Minu jaoks on Uus Testament oma armastuse käsuga ja sotsiaaldemokraatlik iga inimest väärtustav maailmavaade üsna hästi kokku sobiv kooslus.
Eeltoodu on põhjuseks, miks olen koos mõttekaaslastega ellu kutsumas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna sisest sõsarorganisatsiooni koondamaks religioosseid sotsiaaldemokraate. Oodatud on nii erinevate kristlike konfessioonide kui ka teiste religioonide esindajad. Eesmärgiks on tõsta teadmisi ja edendada usuteemalist debatti nii erakonna sees kui ühiskonnas laiemalt. Oma tegevusega tahame olla toeks protsessidele, mis loodetavasti vähendavad autoritaarset juhtimist ja suurendavad demokraatiat usuorganisatsioonide sees.
Kuigi me ei liigu enam sellise hooga autoritaarse ühiskonna suunas nagu oma eelmises postituses kirjutasin, võiksime siiski igaüks jälgida ühiskonnas toimuvat ning panustada positiivsetesse muutustesse kuis oskame ja suudame. Mina teen seda tegevusega erakonnas ja oma koguduses ning lähtun printsiibist mitte teha teistele seda, mida ma ei taha, et mulle tehtaks.Lõpetuseks soovitan lugeda kirikuõpetaja Timo Lige 15.jaanuaril avaldatud kirjutist "Paarisuhtest ja riigist". Ma ei jaga kõiki tema vaateid, aga mulle meeldib tema avatud suhtumine ja ligimese väärtustamine.