Võrdsed võimalused eneseteostuseks

Igal inimesel peab olema teistega võrdne võimalus ennast teostada. Seda olenemata võimetest ja oskustest. Kui on huvi millegi vastu, siis tuleb seda huvi toetada. Kohalikul tasandil pean siinkohal silmas ennekõike laste huviringe, aga ka eakatele pakutavaid teenuseid. Sporti peab olema võimalik teha ja laulukooris laulda lihtsalt tegemisrõõmu ja koosolemise pärast, mitte ainult eesmärgiga võistlustel ja konkurssidel esimeste hulka pürgida. Huvitegevusest ei tohi kõrvale jätta vähemandekaid või -võimekaid. Niisamuti ei tohiks laste huvitegevuse või koolitoidu kättesaadavus sõltuda vanemate rahakoti paksusest. Kohalik omavalitsus peab tagama võrdsed võimalused kõikidele.

Solidaarsus, empaatia, märkamine

Olen kuulnud ütlust, et sotsiaaldemokraadid tahavad, et kõik oleks võrdselt vaesed. Materiaalset vaesust on jäänud vähemaks ning seega võiks pigem rääkida rikkuse ümberjagamisest. Kui ühiskonnas on ressursse, siis peaks need jagunema võrdsemalt. Selliselt, et igaüks tuleks oma eluga hästi toime. Mina tunnen ennast hästi siis, kui inimesed minu ümber saavad oma eluga hästi hakkama. Püüan märgata ja toetada neid, kes on hetkel raskes olukorras. Sealt välja saades võib abivajajast saada abistaja. Solidaarsus, empaatia ja märkamine on minu jaoks see liim, mis ühiskonda koos hoiab. Usun, et Eesti on piisavalt küps ja ressursirikas selleks, et me ei pea küünarnukke kasutades teistest mööda trügima ja maaslamajaid sügavamale mutta trampides enda heaolu taga ajama. Selline meelsus ja käitumine on taasiseseisvumise järgselt saanud üsna tavaliseks, aga see ei pea nii olema. Eesti on edasi arenenud, suudab märgata ja hoolida. Seda nii üksikisiku kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Empaatiline linnajuhtimine peab olema võimalik ning Keila sotsiaaldemokraadid tahavad sellesse oma panuse anda.

Igal inimesel on õigus olla tema ise, sõna- ja isikuvabaduste kaitse

Kõik võivad jagada oma mõtteid ja ideid, aga need ei tohi teha teistele haiget ega piirata kellegi isikuvabadusi. Põhiseaduslike õiguste ärakeelamise soov teatud vähemusele on minu jaoks täiesti mõistetamatu. Eestis on mitmeid väga olulisi teemasid, millest räägib ka põhiseadus. Põhiseaduse §28 sätestab, et “Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral” ning “lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all”.  Sotsiaal- ja haridusteemad on need, millele tuleks pöörata erilist tähelepanu. Mitte aga tegeleda kellegi isikuvabaduste piiramise või muude asendustegevustega.

Teadmispõhisus, kestlik areng ja kaasav otsustamine

Riiklikud poliitikad peavad tuginema teadusele, mitte poliitikute kõhutundele, isiklikele kogemustele või ambitsioonidele.  Riigi kestliku arengu tagab hea hariduse andmine ja ettevõtlusvabaduse võimaldamine. Minu meelest arvatakse ekslikult, et sotsiaaldemokraadid soovivad piirata ettevõtlusvabadust. Kindlasti mitte, ettevõtlikud inimesed on riigi arengu seisukohalt väga olulised. Ettevõtlusega kaasnevad hüved tuleb ühiskonnas lihtsalt võrdsemalt ümber jagada ning riigi poolt vaadatuna on selleks maksusüsteem. Suures plaanis peaks riik tagama põhilise: hariduse andmise, sotsiaal- ja pensionikindlustuse, tervishoiuteenused, siseturvalisuse ja rahvusvahelise kaitstuse ning selle läbi kindlustunde, et iga ühiskonna liige on hoitud. Riik ei pea sekkuma kodanike tegevusse liigselt. See tagabki riigi kestliku arengu.
Minu jaoks on üks olulisemaid teemasid kaasav otsustamine, mida kipub nappima igal tasandil. Üheltpoolt ei ole kodanikud üleliia aktiivsed saamaks kaasatud, kuid suurema probleemina näen poliitikute ja ametnike endasse kapseldumist ning iseotsustamist. Palju lihtsam on ju otsuseid teha väikeses siseringis kui huvigruppe kaasates. Mind hämmastab see enesekindlus, kui usutakse, et väikeses grupis langetatud otsused on pädevad ja head. Kui jätta väljaspool olev enamus kaasamata, jääb saamata hulk väärtuslikku sisendit ja esialgu headena tundunud otsused ei pruugi seda olla.