Riigikogu XV koosseis on ametisse vannutatud ja koalitsioon Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna osalusel kokku lepitud. Võimuliit on saavutanud kokkuleppe riigi valitsemiseks, kuid selle elluviimine toob järgnevatel aastatel kaasa maksude tõusu.
Kolmepoolsed (Ref, EE200, SDE) läbirääkimised valitsusliidu moodustamiseks kestsid enam kui kuu. Tegemist oli keerulise ja intensiivse perioodiga kõikidele, kes olid selle leppe sünni juures. Koalitsiooni ainsa vasakpoolse parteina tuli sotsiaaldemokraatidel väga visalt oma seisukohti kaitsta ja mitmetes teemades ka järeleandmisi teha, kuid kõike soovitut ja lubatut ei saanud ka teised partnerid.
Millised on aga need teemad, mille eest sotsiaaldemokraadid on seisnud nii oma valimisprogrammis kui koalitsioonikõnelustel ja milles ka kokku lepitud sai?
Esiteks, palgavaesuse vähendamine läbi alampalga tõusu. 2027. aastal hakkab avalikus sektoris kehtima alampalk, mille suurus on 60% mediaanpalgast. Taoline kokkulepe loodetakse saavutada ka avalikus sektoris. Prognooside kohaselt peaks see kergitama alampalga nelja aasta pärast 1100 euroni.
Teiseks, regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Selleks muudetakse ümber KOV rahastamise süsteem tasakaalustades omavalitsuste tulubaasi, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Samuti suunatakse maapiirkondadesse varasemast rohkem EL vahendeid. Nende teemadega hakkab nüüdsest tegelema Regionaalministeerium sotsiaaldemokraadist ministri Madis Kallase juhtimisel.
Kolmandaks, metsa ja keskkonnaga seotud teemad. Kokku on lepitud kestlikumas metsade majandamises, ringmajanduse põhimõtete ja ressursside taaskasutuse suuremas rakendamises.
Neljandaks, paljude valijate jaoks oluline muudatus perekonnaseaduses, kus abielu on edaspidi võimalik sõlmida kahe täiskasvanud inimese vahel olenemata nende soost. Samuti võetakse järgneva nelja aasta jooksul vastu kooseluseaduse rakendusaktid.
Loomulikult on leppes meie jaoks olulisi teemasid veelgi, on see siis sotside poolt algatatud hoolekandereformi jõustumine käesoleva aasta suvel või ka riigi julgeolekuga seonduvad teemad. Mis viib meid ka leppe süngema pooleni ehk maksude tõusuni. Koalitsioonilepingu kohaselt tõuseb 2024. aastast käibemaks 2% võrra ning kaotatakse erisused, näiteks madalam maksumäär majutusasutustele alates 1. jaanuarist 2025. Üksikisiku ja ettevõtte tulumaks tõuseb 2025.aastal 2% võrra. Samuti kehtestatakse automaks, mille detailides lepitakse kokku edaspidi.
Maksude tõstmine on ebameeldiv ja pahameelt tekitav, aga tekkinud oludes paraku möödapääsmatuks muutunud. Riigi rahanduse seis on kehv ja langenud maksulaekumiste tõttu muutub see lähiaastatel veelgi kehvemaks. Teiseks tingis vajaduse makse tõsta väga suured kulud riigikaitsele. Edaspidi suunatakse sellesse lausa 3% SKT-st. Kolmandaks peamiseks põhjuseks on nn maksuküüru kaotamine. See on Reformierakonna kõige kallim valimislubadus, mille kohaselt hakkavad ühetaolist tulumaksu (20 + 2%) maksma kõik, kelle sissetulek on üle 700 euro kuus. Sotsiaaldemokraadid eelistasid loomulikult astmelise tulumaksu sisseviimist, mis tagaks parema toimetuleku madalapalgalistele, kuid sellega ei olnud partnerid nõus.
Riigiteadustes on selline mõiste nagu blame avoidance, mille kohaselt eelistavad politiikud ebapopulaarseid otsuseid mitte teha, sest see toob kaasa valijate pahameele. Kui aga nende tegemine on vältimatult vajalik nagu peatselt ametisse astuval valitsusel maksuküsimustes, siis tuleb need otsused ära teha võimalikult kohe peale ametisse saamist. See tagab, et nelja aasta pärast toimuvateks Riigikogu valimisteks on valijate pahameel ununenud ja näiteks Reformierakonnal taaskord võimalik valimisedu nautida.
Millised on aga need teemad, mille eest sotsiaaldemokraadid on seisnud nii oma valimisprogrammis kui koalitsioonikõnelustel ja milles ka kokku lepitud sai?
Esiteks, palgavaesuse vähendamine läbi alampalga tõusu. 2027. aastal hakkab avalikus sektoris kehtima alampalk, mille suurus on 60% mediaanpalgast. Taoline kokkulepe loodetakse saavutada ka avalikus sektoris. Prognooside kohaselt peaks see kergitama alampalga nelja aasta pärast 1100 euroni.
Teiseks, regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Selleks muudetakse ümber KOV rahastamise süsteem tasakaalustades omavalitsuste tulubaasi, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist. Samuti suunatakse maapiirkondadesse varasemast rohkem EL vahendeid. Nende teemadega hakkab nüüdsest tegelema Regionaalministeerium sotsiaaldemokraadist ministri Madis Kallase juhtimisel.
Kolmandaks, metsa ja keskkonnaga seotud teemad. Kokku on lepitud kestlikumas metsade majandamises, ringmajanduse põhimõtete ja ressursside taaskasutuse suuremas rakendamises.
Neljandaks, paljude valijate jaoks oluline muudatus perekonnaseaduses, kus abielu on edaspidi võimalik sõlmida kahe täiskasvanud inimese vahel olenemata nende soost. Samuti võetakse järgneva nelja aasta jooksul vastu kooseluseaduse rakendusaktid.
Loomulikult on leppes meie jaoks olulisi teemasid veelgi, on see siis sotside poolt algatatud hoolekandereformi jõustumine käesoleva aasta suvel või ka riigi julgeolekuga seonduvad teemad. Mis viib meid ka leppe süngema pooleni ehk maksude tõusuni. Koalitsioonilepingu kohaselt tõuseb 2024. aastast käibemaks 2% võrra ning kaotatakse erisused, näiteks madalam maksumäär majutusasutustele alates 1. jaanuarist 2025. Üksikisiku ja ettevõtte tulumaks tõuseb 2025.aastal 2% võrra. Samuti kehtestatakse automaks, mille detailides lepitakse kokku edaspidi.
Maksude tõstmine on ebameeldiv ja pahameelt tekitav, aga tekkinud oludes paraku möödapääsmatuks muutunud. Riigi rahanduse seis on kehv ja langenud maksulaekumiste tõttu muutub see lähiaastatel veelgi kehvemaks. Teiseks tingis vajaduse makse tõsta väga suured kulud riigikaitsele. Edaspidi suunatakse sellesse lausa 3% SKT-st. Kolmandaks peamiseks põhjuseks on nn maksuküüru kaotamine. See on Reformierakonna kõige kallim valimislubadus, mille kohaselt hakkavad ühetaolist tulumaksu (20 + 2%) maksma kõik, kelle sissetulek on üle 700 euro kuus. Sotsiaaldemokraadid eelistasid loomulikult astmelise tulumaksu sisseviimist, mis tagaks parema toimetuleku madalapalgalistele, kuid sellega ei olnud partnerid nõus.
Riigiteadustes on selline mõiste nagu blame avoidance, mille kohaselt eelistavad politiikud ebapopulaarseid otsuseid mitte teha, sest see toob kaasa valijate pahameele. Kui aga nende tegemine on vältimatult vajalik nagu peatselt ametisse astuval valitsusel maksuküsimustes, siis tuleb need otsused ära teha võimalikult kohe peale ametisse saamist. See tagab, et nelja aasta pärast toimuvateks Riigikogu valimisteks on valijate pahameel ununenud ja näiteks Reformierakonnal taaskord võimalik valimisedu nautida.