Lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendajana sai minu töö otsa möödunud aasta septembri alguses. Augusti keskpaigas märkasin Tabasalu Kooli kuulutust, kus otsiti ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat. Olles suhteliselt värske riigiteaduste magister mõtlesin, et ehk saaks õpetada ainult ühiskonnaõpetust. Kuna see koormus oleks olnud vaid veerand täiskoormusest, siis ajaloohuvilisena võtsin vastu ka ajaloo õpetamise 7.-9. klassidele. Kaks päeva pärast CV saatmist olin osutunud valituks ning loetud päevade pärast pidin alustama tööd mulle suhteliselt tundmatul haridusmaastikul. Väljakutse ja vastutus olid aukartustäratavad. Tänaseks on õppeaasta lõpusirgele jõudnud ja võin tõdeda, et on olnud raske, aga mitte midagi ületamatut. Töötamine lastega annab põneva sissevaate sellesse, millised noored kujundavad meie riigi tulevikku ja töö haridusastuses annab aimu süsteemi kitsaskohtadest ja väljakutsetest.

Millest siis õpetajatöö koosneb?
Suure osa tööst moodustab õppematerjali läbi lugemine ja tundideks ette valmistumine ehk siis sai minu puhul õppeaasta jooksul ring peale tehtud 7.-9. klassi ajaloole ja 9. klassi ühiskonnaõpetusele. Mulle oli see heaks võimaluseks värskendada oma mälu sündmustega keskajast kuni tänapäevani. Edaspidistel aastatel ettevalmistused kindlasti nii kaua aega ei võta. Ette valmistatud tunnid tuli klasside ees läbi viia. Õpetasin kaheksat erinevat klassikomplekti, millest kolm olid väikeklassid. Olgu öeldud, et Tabasalu Koolis koosneb koolipäev 80-minutilistest tundidest ja hindame õpilaste teadmisi 7-palli skaalal. Nii pikkade tundide puhul tuleb kombineerida erinevaid õpetamise meetodeid ja teha vahepeal liikumispause. Algajal õpetajal on erinevate meetodite leidmine keeruline, aga nii otsese praktika kui mitmete koolituste tulemusel tundsin end kevadpoolaastal oluliselt kindlamalt kui sügisel.

Alguses ma loobusin klassi juhatamise võimalusest, aga kui poolaasta keskel jäi 7. klass ilma klassijuhatajata võtsin väljakutse vastu. Seega sain jõuludeks klassi ehk 19 parimas teismeeas õpilast, kellega sai kõigepealt mindud õppekäigule Kiviõli Seiklusparki. Kuna minu viimased suusatamised jäid mitmekümne aasta taha ja mäesuusatamist polnud ma kunagi proovinud, siis lõppes reis vastse klassijuhataja jaoks kohutavalt suurte sinikate ja väga valulike lihastega. Vähemasti sai päeva lõpus laugematelt nõlvadelt püsti alla tuldud. Õppeaasta lõpetasime vigastuste vältimiseks tagasihoidlikuma väljasõiduga Tallinna vanalinna.

Klassijuhataja töö juurde kuulub ka õpilaste puudumistel ja õppeedukusel silma peal hoidmine ning iga lapsega arenguvestluse läbi viimine vähemalt kord aastas. Samuti lastevanematega suhtlemine nii klassikoosolekul kui väljaspool seda. Õpilaste erinevate murede ärakuulamine, lahenduste leidmine ja erinevate probleemide ennetamine on osa klassijuhataja tööst. Klassikollektiivi kokku kasvatamine ja õppimise vajalikkusest arusaama kujundamine olid mulle samuti olulised ja südamelähedased.

Ajalooõpetajana julgustasin oma üheksandade klasside õpilasi osa võtma olümpiaadist. See tõi kaasa materjalide otsimist ja läbi töötamist nii mulle kui õpilastele. Teemaks oli Eesti eluolu maailmasõdade vahelisel perioodil, mille osas sain ka ise mälu värskendatud ja uusi teadmisi omandatud.

Ühiskonnaõpetus kui õppeaine olemus on ajaloost üsna erinev. Eelkõige pean oluliseks, et põhikooli lõpetavatel noortel tekib huvi ja arusaam maailmas ja kodumaal toimuva vastu. Seepärast oli sageli kodutööks uudistesaadete jälgimine ja nendest kokkuvõtete tegemine, et meil oleks järgmises tunnis võimalik aktuaalsetel teemadel arutleda ja seoseid luua. Lisaks sellele sai õpilastega külastatud riigikogu ja kooli kohale kutsutud mitmeid külalisi, kelle abil said kaetud sellised teemad nagu riigikaitse, diplomaatia, NATO ja Euroopa Liit.

Lisaks enda ainete õpetamisele tuli korduvalt ette kolleegide tundide asendamist. Sai antud nii eesti keelt, matemaatiat, geograafiat, inimeseõpetust kui keemiat. Reaalainete puhul aitas tunde ette valmistada kodus olev isiklik gümnasist ja mõnikord sai asendatavatele osaks ajalootund. Õpetajate suur töökoormus ongi sageli seotud eemal viibivate kolleegide asendamisega.

Tabasalu Kooli täiskoormusega töö jaotus neljale nädalapäevale. Teise poolaasta vabadele esmaspäevadele mahtus seega ka giidinduse valikaine õpetamine Keila Kooli 11. klassi õpilastele ning Paldiski Vene Põhikooli õpetajate keeleõpet toetav tegevus kahel korral kuus. Mõlemad kursused olid väga erinevad, õpilased ning õpieesmärgid väga erinevad. Giidindust olen Keila Koolis andnud juba mitu aastat, eesti keele õpet toetava tegevuse materjalid tuli ise välja mõelda ja ette valmistada.

Kokkuvõtlikult kuulub ühe põhikooli aineõpetaja ja klassijuhataja tegevuste hulka tundideks ette valmistamine, tundide ja liikumispauside läbiviimine, koolitustel osalemine, koosolekutel ja infominutitel osalemine, kontrolltööde ja tunnikontrollide koostamine, läbi viimine, parandamine ja hindamine, konsultatsioonide andmine ja järelvastamiste võimaldamine, õppekäikude korraldamine, külalisesinejate leidmine ja esinemise korraldamine, kolleegide asendamine, klassi õppeedukuse ja puudumiste jälgimine, arenguvestluste ja lastevanemate koosoleku läbiviimine, õpilaste ette valmistamine aineolümpiaadiks ja valikeksamiteks, eksamikomisjoni töös osalemine, suvetööle jäänud õpilaste õpetamine, aruannete koostamine ning palju pisiasju. Kerge ei ole, aga raske ka mitte. Igav ei hakka, aga enesekehtestamisoskus peab olemas olema. Kas ma soovitan teistelegi sellist väljakutset? Soovitan kindlasti, sest põnev on olnud ja õpetajate puudus meie riigis on teatavasti väga suur.

Pärast õpilaste valikeksameid, suvetöid ja lõpuaktusi naudin kõigepealt õpetajatöö üht suurimat hüve, ehk ligi kahe kuu pikkust puhkust ja sügisest jätkan samas kohas julgema ja kogenenumana. Ilmselt taotlen magistrikraadi kõrvale ka õpetajakutse. Ühest küljest annab see võimaluse tähtajatuks töölepinguks, teisalt lisab enesekindlust.

Tänan kõiki, kes on mu uuele ametile on kaasa elanud ja huvi tundnud! Tänan Tabasalu Kooli kolleege toetava keskkonna eest! Ilusat suvepuhkust kõigile – kellel lühem, kellel pikem 😉