Linnavolikogu roll ja ülesanded

Linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse kõrgeim võimuorgan, mis kujundab linna arengu põhisuunad ning langetab otsuseid kohaliku elu korraldamisel. See on omavalitsuse elanike esinduskogu, mille liikmed valitakse neljaks aastaks. Tegelikult on muidugi koalitsioon see, kes otsustab kuidas ja mida linnas ellu viiakse ning volikogu lihtsalt kinnitab need otsused häälteenamusega, et linnavalitsus saaks otsused ellu viia. Erinevates omavalitsustes on see erinev, kui palju otsustusõigust on volikogu linnavalitsusele delegeerinud ning Keilas on linnavalitsuse autonoomia kujunenud üsna suureks. Kuna võim on meie linnas olnud pika aja jooksul ühe erakonna käes, siis on ju niimoodi lihtsam: linnavalitsus otsustab ja viib ellu ning kord kuus istungitel käivad volinikud töötavad lühema päevakorra kohaselt ja pääsevad kiiremini koju.

Volikogu võõrandamatud ülesanded on:

Linna eelarve vastuvõtmine ja järelevalve selle täitmise üle.
Õigusaktide (määruste ja otsuste) vastuvõtmine.
Linna arengukava ja strateegiliste dokumentide kinnitamine.
Linnavalitsuse moodustamine ja linnapea valimine.
Linna vara ja majanduse haldamine.
Järelevalve teostamine linnavalitsuse ja allasutuste tegevuse üle.

Nii et üleliia palju seda just ei ole: eriti kui kuulud koalitsiooni ja usaldad linnavalitsust ning nende tegevust ja ei pea vajalikuks järelvalvet teostada.

Volikogu liikme töö

Volikogu liikmena osaled regulaarsetel istungitel, kus otsustatakse linna tulevikku mõjutavaid küsimusi. Üldjuhul toimuvad istungid kord kuus, vajadusel tihemini. Töö ei piirdu ainult istungitel hääletamisega – suur osa tööst tehakse volikogu komisjonides, mille liikmed kohtuvad samuti kord kuus ja arutavad komisjoni pädevusse kuuluvaid linnaelu küsimusi. Keila linnavolikogu juures tegutsevad korrakaitsekomisjon, kultuurikomisjon, planeerimiskomisjon, rahanduskomisjon, sotisaalkomisjon ja revisjonikomisjon. Hiljuti likvideeriti keskkonnakomisjon. Kuigi, arvestades segadust prügimajanduses, on justnimelt selle komisjoni kaotamine küsitav. Komisjonid on kohaks, kus toimuvad reaalsed arutelud erinevatel teemadel ning vajadusel muudatuste sisse viimine eelnõudesse ehk vastu võetavate otsuste ja määruste tekstidesse. Samuti on komisjonid heaks kohaks, kus tõstatada muresid ja probleeme, millega on linnaelanikud sinu poole pöördunud. Igal linnavolikogu liikmel on õigus olla vähemalt ühe komisjoni liige ning komisjonides on teisigi liikmeid lisaks linnavolinikele. Üldjuhul need, kes valimistel ühes või teises nimekirjas kandideerinud, aga ka vastava valdkonna asjatundjaid.

Kord kuus toimuv volikogu istung on pigem kohaks, kus langetatakse otsuseid ja mingit sisulist arutelu ei toimu. Üldjuhul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega ehk kohal viibivate liikmete häälte ülekaaluga. Umbusaldust linnavalitsuse saab aga avaldada volikogu koosseisu häälteenamusega. Kuna hetkel on Keila linnavolikogus Reformierakonna käes 11 kohta volikogu 21 kohast, siis on selge, et kõik otsused kujunevad selliseks nagu Reformierakond soovib ning ka ükski umbusaldus volikogus läbi ei lähe – olgu möödalaskmine ükskõik kui suur ja siin viitan ma hiljutisele prügiteemale. Umbusaldust saab volikogu avaldada volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

Linnavolikogu istungite päevakorra pikkus on igakuiselt erinev, kuid Keilas on see paljude teiste KOVidega võrreldes lühike. Esimene punkt on linnapea ülevaade linnas toimuvast. Kuna volikogu istungid on avalikud, siis on see heaks võimaluseks linnakodanikele saamaks teada kuu jooksul linnas toimuva kohta. Külalised saavad istungit saalist jälgida. Sõna saavad ettekandjad ja küsimusi esitada ainult volikogu liikmed. Volikogu istung ei ole paraku formaat, kus omavahel erinevaid teemasid arutatakse, sest igal volinikul on õigus igas päevakorrapunktis ühele sõnavõtule, kahele ettekandjale suunatud küsimusele ja kahele kommentaarile. Siis minnakse hääletuse juurde. Üldjuhul on hääletusel eelnõud, mille on ette valmistanud linnavalitsus, kuid ka volikogu liikmel endal on õigus algatada määruste ja otsuste eelnõusid.

Volikogu liikme ülesanne on ka järelvalve teostamine linnavalitsuse tegevuse üle. Selleks on võimalik teha arupärimisi ning juhtida tähelepanu kitsaskohtadele. Hämmastav on muidugi see, et kuigi mitmed teemad tunduvad minule linnavolinikuna kahtlased või küsitavad, suudavad võimulolijad neile kehtivatest seadustest ja määrustest risti vastupidiseid värvinguid ja selgitusi leida. Ilmselt paratamatus, millega tuleb leppida.

Volikogu liikme tasu

Volikogu liige saab tasustatud volikogu tööst osavõtu eest. Volikogu lihtliige saab brutotasuna 440 eurot kuus kui osaleb vähemalt ühel volikogu istungil kuus. Linnavolikogu esimehe tasu on 1320 eurot ja aseesimehel 660 eurot. Lisandub komisjoni esimehe või aseesimehe tasu juhul kui volinik nendel positsioonidel on. Tahaks väga loota, et tasu ei ole see, mille pärast volikokku kandideeritakse. Mõnel juhul mulle siiski tundub, et see nii on. Eriti vaadates neid volikogu liikmeid, kes mitte kunagi mitte midagi ei küsi ega arva, vaid ainult kohusetundlikult parteile sobival ajal kätt tõstavad.

Taaskord teen üleskutse, et kui me ei soovi siin linnas vaikivate kuulekate parteisõdurite ainuvõimu jätkumist ja üht käkki (märksõnad: korvpall, prügi ja suusarajad) teise otsa: palun kandideeri ise valimistel ja anna võimalus muutuseks, mida meie linnal väga vaja on.  

Olen eelpool kirjutatus tuginenud isiklikule kogemusele ja allolevatele materjalidele, millest huvi korral rohkelt lisainfot on võimalik saada:
Keila linna põhimäärus
Keila linnavolikogu liikmete tasu kohta
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus
KOV volikogu liikme käsiraamat