Juriidiliselt ei ole muidugi korrektne väita, et Reformierakond on üksi Keila linna juhtinud, sest aastaid on valitsusvastutust jagatud valimisliiduga Sõbralik Keila. Tänaseks on see koostöö lagunenud kuna valimisliit lahkus hiljuti korvpallikooli tühistamise tõttu koalitsioonist. Sisuliselt ei ole aga kunagi olnud tegemist võrdsete partneritega, sest langetatud otsused on Reformierakonna nägu ning sageli sõidetakse oma koalitsioonipartnerist lihtsalt üle.

Möödunud aasta jooksul jäi Keila Eesti meediamaastikul pildile mitmel põhjusel: läbi aasta kajastati nn. korvpallitüli, kus Keila Korvpallikooli ja Keila Coolbeti teed läksid lahku ning linnavalitsus eelistas viimast. Aasta lõpu poole tuli ilmsiks, et Keila elanikud peavad kolme kuu jooksul maksma kordades kõrgemaid prügiarveid, sest teenust pakutakse vabaturu hinnaga. Kolmas negatiivne kajastus oli Keila Terviseradade rajameistri töölt lahkumine poliitilise surve ja onupojapoliitika tõttu. Aasta jooksul leidus ka positiivseid kajastusi, kuid ilmselgelt oli negatiivne ülekaalus. Miks küll?

Briti poliitiku lord Actioni ütlust “Võim kaldub korrumpeeruma ja absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt” on tsiteeritud palju. Korruptsioon võib olla nii ametikoha kui võimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil või ka ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine*. Olukordades kus üks erakond on üksinda pikalt võimul olnud tekib paratamatult teatud kivistumine, info liikumine aina väheneb ja ei ole kohane avatud kogu- ega ühiskonnale. Infosulu näiteks võib tuua kasvõi Keila linna dokumendiregistris leiduvad dokumendid, milledest mõned on salastatud põhjendamatult ja põhjendamatult pikaks ajaks.  Kivistunud võimu iseloomustab ka asjade tegemine harjumuspäraselt, erinevad ebaefektiivsused, sõprade ja tuttavate eelistamine ehk nn. toiduahela välja kujunemine linnasüsteemis. Vaadakem kasvõi linnaasutuste nõukogude liikmelisust. “Omad” on saanud tasuks lojaalsuse eest koha ühes või teises linna osalusega ettevõtte nõukogus. Nendest nt. Keila Vesi ja Tervisekeskus kompenseerivad oma nõukogu liikmete “panust” ka suhteliselt heldelt (arvestades kui vähe koosolekuid nõukogud tegelikkuses peavad).

Vaatame siis neid kolme negatiivset meediakajastust leidnud teemat läbi korruptsiooniprisma.

Korvpallitüli: Keila Korvpallikooli ja Keila Coolbeti tülis kõrgliiga esindusmeeskonna üle valis Keila linnavalitsus poole ehk otsustas eelistada Keila Coolbeti vaatamata sellele, et noorte korvpallurite pealekasvu eest hoolitseb Keila Korvpallikool. Selle asemel, et jagada esindusmeeskonna toetust ja saali aegasid treeninguteks võrdselt, otsustati luua võimalus kus Coolbet võtab kõik ja Korvpallikoolile jääb suhteliselt vähe võimalusi. Me ei tea, miks taolised otsused on langetatud ja seda sageli linna enda kehtestatud reegleid eirates. Ametikohaga kaasneva usalduse kuritarvitamine on selline jõupositsioonilt käitumine kohe kindlasti.

Jäätmevedu turuhinnaga: rajasõltuvus ehk asju tehakse koguaeg ühtemoodi. Seda ka olukorras kus Ragn Sells lõpetas enne hanketähtaja lõppu prügiveo kokku lepitud hinnaga ja uue hanke võitja ei olnud vedusid varem valmis alustama. Selle asemel, et linn astuks aktiivselt samme saavutamaks ühe või teise vedajaga kokkulepet, kus jäätmete äravedu ei toimuks kümme korda kallimalt lasti asjadel minna omasoodu, ehk informeeriti linnaelanikke, et taoline kallim jäätmevedu toimub “ainult” kolm kuud. Antud olukorras kuritarvitati linnaelanike usaldust linnavalitsuse vastu, mis on samuti korruptsiooniolukord.

Kolmandaks leidis rohkelt kajastust Terviseradade rajameistri lahkumine poliitilise surve ja onupojapoliitika tõttu: detsembris teatas Raido Notton, et lahkub sellest ametist. Juhtumit avas Merike Käver Päevalehes. Niisiis tekitati reformierakondlastest Tervisekeskuse nõukogu liikmete häältega võimupositsioonilt Tanel Suslovile ehk volikogu liikme vennale töökoht. Kas see on korruptsioon või mitte, jäägu igaühe enda otsustada. Rajameistrit ennast kutsuti aga liituma Reformierakonnaga ja kui ta seda ei soovinud, algas kiusamine. Üheltpoolt oodatakase enne valimisi erakonnaga liituma inimesi, kes võiks erakonnale valijate hääli tuua. Teisalt on poliitilise surve osa ka nende tagakiusamine, kes on vales erakonnas. Merike Käveri poolt toodud tühistamise loetelule toon lisaks ka Hiirekese Perekeskuse, mis tegutses Keilas aastatel 2008-2020. Kui varasemalt oli keskuse tegevus linnavalitsuse poolt toetatud ja sallitud, siis minu liitumisel Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga 2020. aasta septembris algasid reformierakondliku linnavalitsuse poolt koheselt jutud, et taolist teenust ei ole enam võimalik toetada. Kahjuks on olnud siin linnas mitmeid allasutuste juhte või teisi sädeinimesi, kellele on saanud osaks kas tagakiusamine, töökohast ilma jäämine, arenguvõimaluste puudumine või muud sanktsoonid kuna nad kuuluvad “valesse erakonda”. Kui see ei ole poliitiline tagakius ja oma võimupositsiooni kuritarvitamine, siis mis see on?

Sageli küsitakse minult, et kellele siis valimistel oma hääl anda või mis hakkab muutuma kui keegi teine võimule saab. Minu soovitus on anda oma hääl ükskõik kellele väljaspool Reformierakonna nimekirja. Nii väldime võimalikke korruptsiooniolukordi. Mis hakkab muutuma? Kindlasti ei ole mõistlik teha kiireid ja järske muudatusi linna arengus. Küll aga tuleb luua Keilas olukord, kus arvamuste paljusus on lubatud ja kedagi ei halvustata või ei tühistata selle pärast, et tema poliitilised vaated ei sobi kokku võimuerakonna omadega või ta kuulub valesse parteisse. Taastada tuleb poliitiline kultuur, avatud valitsemine ja küllap siis taastub ka inimeste usaldus linnavõimu vastu. Keilast peab saama inimeste ja kogukonna linn. 

Nagu reformierakondlased ise ütlevad: kohe näha, et valimiste aasta on käes, opositsioon on nii sõnakas. Opositsioon on sõnakas olnud ja küsimusi küsinud kõik need kolm aastat. Reformierakonnale see kahjuks ei meeldi, mitmed kriitilised arvamused ja küsimused tembeldatakse populismiks. Opositsioon on algatanud ka umbusalduse abilinnapea Maret Pärnametsa vastu, mille põhjustest saab täpsemalt lugeda siit protokolli lisast. 

Viimasel ajal on aga tavalisest sõnakamad reformierakondlased ise, eriti kui püütakse oma eksimusi õnnestumistena näidata. Sõnakas tulebki olla, sest 290 päeva pärast on võimalus võimuvahekorra muutusteks, mis loodetavasti toob kaasa reformierakonna ainuvõimu kukkumise. Ehk jõuame selleni, et teisitimõtlejaid ei tühistata, sõbrannasid ning vendi ei määrata konkursita tööle, otsuseid tehakse lähtuvalt linnarahva huvidest, linna infokanalid ei ole kallutatud, inimeste päringutele vastatakse ja linna dokumendid ei ole aastakümneid salastatud. 

Võimalusel anna ka Sina sellesse oma panus. Kui tervis kannatab ja julgust jagub, soovitan kandideerida volikokku mõnes valimisnimekirjas. Eelistad aga jääda tagaplaanile, toeta võimalusel kellegi teise valimiskampaaniat kas rahaliselt või oma tegevusega. Samuti on Sul võimalik kutsuda sõpru-tuttavaid-sugulasi valimispäeval hääletama ning kindlasti tee seda ka ise! On väga oluline, kes meid 290 päeva pärast juhtima asuvad: mitte, et Reformierakond oleks seda ainult ja alati halvasti teinud, kuid pikalt püsiv võim paratamatult korrumpeerub ja kaugeneb oma inimestest. Ärme lase sellel juhtuda!

Kasutatud materjal ja lisalugemist sel teemal:
*Mis on korruptsioon: https://www.korruptsioon.ee/et/korruptsioonivormid-ja-naited/mis-korruptsioon
Merike Käver Keilas toimuvast: Onupojapoliitika rebib kogukonnal hinge seest: https://epl.delfi.ee/artikkel/120339275/merike-kaver-keilas-toimuvast-onupojapoliitika-rebib-kogukonnal-hinge-seest
Keila linnavolikogu protokollid on leitavad: https://keila.ee/volikogu-protokollid/