Sada pluss kolm päeva linnavalitsust

Esileht

Kommenteeri
Lõppeval nädalal täitus sada päeva uuel linnavalitsusel. Tänapäeva poliitilisse kultuuri on arusaam tulnud USA-st, kus president Franklin D. Roosevelt pani 1933. aastal aluse legendaarsele „esimese 100 päeva” mõõdupuule. Tema tohutult tegus ametiaja algus – massiivne reformide laine, millega püüti ohjata suurt depressiooni – kujunes nii mõjukaks, et sellest sai täiesti uus viis hinnata uue valitsuse või ametisse asuja tegutsemisvõimekust ja -suunda.

Hiljem liitus ”sajale päevale” arusaam, et need päevad võiks olla kriitikavabad andmaks uutele poliitikutele võimaluse end sisse seada. Kriitikavaba see periood linnavalitsuses kindlasti olnud ei ole, sest valimistel võimu kaotanud jõud on teinud nii avalikult kriitikat kui püüdnud salaja koalitsioonipartnerite vahele kiilu lüüa. Kuidagi ei suudeta leppida tõsiasjaga, et mitte ükski tänase koalitsiooni osapool ei soovi oravatega koos linna juhtida.

Viimase kuu jooksul on toimunud neli linnavalitsuse istungit, Eesti sünnipäeva tähistamine, kriisikomisjoni koolitus, allasutuste külastusi, koosolekuid ja kohtumisi väga erinevatel teemadel – suhtlust nii suuremas kui väiksemas inimeste ringis. Paljuski olen jätkanud neid tegevusi, millest juba eelmisel korral kirjutasin ehk süsteemne lähenemine noorte riskikäitumise ennetamisele, huvitegevuse ja -hariduse rahastuse ümbervaatamine, TERVIK ehk Eesti riigi plaan luua integreeritud sotsiaal- ja tervishoiusüsteem ning selle mudeli piloteerimine Harjumaal. Kogukonnatoetuste taotlusvoorust said eraldatud nii projekti- kui tegevustoetused.

Koosolekult SKA Ohvriabi töötajatega jõudis minuni info vaimse tervise veebinõustamise kohta igapäevaeluliste muredega toimetulekuks. Teatavasti on vaimse tervise abi raskesti kättesaadav, aga mõnikord on vaja kõrvaltvaajata pilku, kes aitaks edasi kui oled ummikusse jooksnud. Sellisel puhul võib olla abi taolisest veebinõustamisest, kuhu ei ole järjekord üleliia pikk ja pöörduda võivad kõik, kes tunnevad abivajadust.

Linnavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna ning finantsjuhiga külastasime Viljandit. Sõidul oli kaks eesmärki. Esiteks tutvusime PAIK teenusega Viljandi Haiglas ja teiseks Viljandi Laste ja Perede Tugikeskuse ja Perepesaga.

PAIK ehk patsiendikeskne integreeritud käsitlus on viis, kuidas tuua kokku tervishoid ja sotsiaalabi nii, et inimene ei peaks ise süsteemi erinevate uste vahel navigeerima. Kui inimesel on korraga nii tervisemured kui ka sotsiaalsed probleemid – näiteks krooniline haigus, toimetulekuraskused või vajadus koduteenuste järele –, siis PAIK mudelis pannakse tema ümber tööle üks meeskond. Patsiendil on konkreetne tervisejuht, kes valdab tervikpilti, koordineerib vajalikke teenuseid ja aitab tagada, et abi jõuaks inimeseni õigel ajal. See tähendab, et inimene ei pea ise muretsema, kelle poole järgmisena pöörduda – keegi süsteemi sees aitab tal seda teekonda juhtida ja toetab teda kogu protsessi vältel. Harjumaal hakatakse taolist mudelit piloteerima koostöös Eloraga ja seepärast soovisime saada ülevaadet Viljandi kogemusest. Eelmises blogipostituses viitasin reformile tervishoiu- ja sotsiaalsektorite liitmiseks ning paraku peab tõdema, et segadus riigi tasandil jätkub endiselt, sest keegi ei oska vastata, millised teenused kõnealusesse mudelisse integreeritud saavad ja mille eest hakkab maksma riik ning mis jääb tulevikus kohalike omavalitsuste kohustuseks.

Teine külastus Viljandis viis meid Viljandi Perepessa, kus tutvusime Viljandi Laste ja Perede Tugikeskuse tegevusega. Tugikeskuse oluline roll on koondada linna tugispetsialistid – need samad inimesed, kes igapäevaselt töötavad lasteaedades ja koolides ning toetavad lapsi ja peresid nende igapäevases keskkonnas. See loob parema koostöö erinevate spetsialistide vahel ning aitab märgata abivajadust varakult, mitte alles siis, kui probleemid on kuhjunud. Tugikeskuse üheks oluliseks osaks on ka Perepesa, mis toob sellesse tervikusse tugeva ennetuse ja kogukonna mõõtme. Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, kus toetatakse laste ja perede heaolu süsteemselt ja järjepidevalt, eelkõige lapseootusest kuni lapse kooliminekueani. Selle keskmes on arusaam, et just varajases eas loodud turvaline kasvukeskkond, head suhted ja teadlik vanemlus mõjutavad kõige enam lapse edasist käekäiku. Oluline koht on ka vanemaharidusel.
Perepesade loomise taga on sihtasutus Lapse Heaolu Arengukeskus ja tänaseks on Eesti eri paigus tegutsemas kokku kümme Perepesa. Tegemist on sarnase teenusega nagu omal ajal pakkusime Keilas tegutsenud Hiirekese Perekeskuses, aga koordineerituma ja organiseeritumana. Mind ei ole kindlasti vaja veenda taolise koha vajalikkuses. Pean toetust väikelastega peredele äärmiselt oluliseks, sest mitte keegi ei ole sündinud lapsevanemaks ja selleks vajalikke oskusi ja teadmisi tuleb omandada nö töö käigus. Küll aga tuleb vaadata eelarvelisi võimalusi ning Perepesa puhul on oluline ka sobilike ruumide olemasolu.

Lükkasime suuremas ringis käima 30.mail toimuva Keila Päeva ettevalmistused. Keila Päeva korraldab kultuurikeskus. Päeva raames toimub tavapärane laat ja laval on võimalik üles astuda kogukonnas tegutsevatel ühingutel, asutustel ja kollektiividel. Huvilistel tuleb ühendust võtta kultuurikeskusega. See päev on meie kõigi päev ja see on osa meie linna sünnipäevakuust.

Lisainfot:
SKA Ohvriabi vaimse tervise veebinõustaminehttps://broneering-ska.tehik.ee/broneering/broneeri/est/
Viljandi Haigla PAIK teenushttps://www.viljandihaigla.ee/paik-teenus/
Viljandi Laste ja Perede Tugikeskushttps://viljanditugikeskus.ee/
Viljandi Perepesahttps://www.perepesa.ee/viljandi-perepesa
Lapse Heaolu Arengukeskushttps://www.lapseheaolu.ee/

Lisa kommentaar

Email again: