Vabariigi Valitsuse kärpeplaani osa on vähendada laste ja noorte huvitegevuse rahastust poole võrra. See mõjutab negatiivselt Eesti laste ja noorte tulevikuväljavaateid. Tegemist on maailmavaatelise vaidlusega, kas lastesse panustamine on kulu või investeering. Püüan selgitada läbi enda sotsiaaldemokraatliku vaatenurga, miks lastesse panustamine on investeering tulevikku.
Igal riigil ja omavalitsusel on eelarve, millel on palju ridu. Kuhu reale mis summa kirjutatakse, oleneb võimulolijate prioriteetidest ja need kujunevad sageli vastavalt maailmavaatele. Muidugi on ka ridu, millest mööda ei pääse ja mida muuta ei saa. Lastesse, nende haridusse, huviharidusse ja toimetulekusse raha suunamine parendab laste väljavaateid tulevikus. Seega võiksid need olla nii riigi kui omavalitsuse prioriteet.
Võtame kasvõi kohalikud koolid. Aina enam lapsi vajab abi. Sageli on klassides abivajavatele lastele toeks abiõpetajad. See võimaldab lastel sammu pidada ja klassil õppida rahulikus ja turvalises õpikeskkonnas. Kui keskenduda ainult sellele, et abiõpetaja(te) viibimine klassis on kulu, siis kärpimise vajadusel tekib soov kokkuhoiu saavutamiseks need töökohad likvideerida. Rahaline kokkuhoid on saavutatud, aga tulemuseks on nii abivajavate laste mahajäämus, tunni segamine, õpetaja liigne koormamine kui ka ülejäänud õpilaste kannatamine selle tõttu. Tekib hariduslik mahajäämus kõikidel selle klassi õpilastel ning õpilüngad avaldavad negatiivset mõju laste toimetulekule edaspidi. Hea ja turvaline õpikeskkond, vajadusel abiõpetajate osalusel, on investeering laste tulevikku. Olgugi, et see on kallim kui ühe õpetaja viibimine klassis.
Niisamuti huvitegevuse ja -hariduse võimaldamine. Igale lapsele ei sobi jalgpall või koorilaul, mida saab harrastada paljudes kohtades. Mõni vajab individuaalset pilliõpet või muud loomingulisemat huviringi enda annete avastamiseks. Lapsepõlves võiksid lapsed proovida erinevaid loovtegevusi ja spordialasid, et leiaksid just selle, millega nad elus kõige rohkem tegeleda sooviksid. Mida rohkem on võimalusi ja suurem on valik, seda enamatel lastel on võimalik osa saada arendavast aja veetmisest. See ei ole ainult oluline tegevuse hetkel, vaid on samuti investeering laste tulevikku. Loovtegevus või spordiala võib pakkuda naudingut ja rõõmu kogu eluks, hoida lapsed eemale kaasakiskuvast nutimaailmast või lolluste tegemisest tänaval. Mõni laps avastab tänu huvitegevusele oma kutsumuse, mõni jääb kõrvale kuritegelikult teelt.
Vabariigi Valitsus kavandab riikliku huvihariduse kärbet poole võrra. See tähendab mitmete lastele suunatud võimaluste kokkutõmbamist just maapiirkondades. Tänu meetmele on viimastel aastatel huviringides osalejate arv kasvanud 30 000 lapse võrra. Sotsiaaldemokraadid on sellise laste tuleviku arvelt kärpimise vastu ja kogume allkirju petitsioonile. Toetada saad petitsiooni siin.
Kuna Keilas on huvitegevuse võimalused üsna hästi kättesaadavad, siis ei olegi see ehk meie linna inimeste mure. Küll aga ei tasuks jääda kõrvaltvaatajaks kui teised rohkem kannatavad. Solidaarsus on samuti üks sotsiaaldemokraatidele omaseid väärtusi.
Keila sotsiaaldemokraadid toetavad koroonatingimustes mitte õitseda saanud noortekultuuri läbi selle, et oleme andekatele kohalikele noortele loonud platvormi oma loomingu tutvustamiseks. Head nautimist!