Kommenteerin
põhjalikumalt 18.augusti volikogu istungi enda valdkonna või üldiselt olulisi
teemasid.
Keila linna põhimäärus
Senine Keila linna põhimäärus oli aastast 2007. Põhimäärus on linna kõige
olulisem korralduslik alusdokument, mis sätestab, kuidas linn on juhitud ja
kuidas tehakse kohalikku elu puudutavaid otsuseid.
Tegemist oli põhimääruse eelnõu I lugemisega, mis tähendab, et enne II lugemist
volikogus on võimalik sellesse muudatusettepanekuid teha. Põhimäärust
tutvustati volikogu komisjonides, kus see tekitas palju küsimusi ja arutelu.
Kõige enam tähelepanu pälvis linnapea kõrghariduse kaotamise ettepanek. Volikogus
on nii neid, kelle meelest on kõrgharidust omav linnapea täiesti aktsepteeritav
kui ka neid, kelle meelest võiks sellise nõude siiski kehtestada. Eelnõu
ettepanekud ja järgmised lugemised toovad selgust, kas volikogu muudab
võimalikuks ilma kõrghariduseta inimese istumise linnapea toolile.
Keila linna 2026. aasta eelarve I lisaeelarve
Volikogu võttis vastu Keila linna I lisaeelarve, mille kohaselt suurenevad
linna eelarves põhitegevuse tulud 282 582 eurot, põhitegevuse kulud 242 464
eurot, investeerimistegevuse tulud 10 000 eurot ja investeerimistegevuse kulud
59 855 eurot ning likviidsed varad vähenevad 9 737 eurot.
Minul endal on hea meel, et lisasime noorte täiendavaks huvitegevuseks rahalise
baasitoetuse näol 15 000 eurot ja SPIN programmi elluviimiseks alates
septembrist 10 000 eurot. See on ennetav noorteprogramm, mis ühendab spordi ja arendavad tegevused, et
pakkuda noortele turvalist ning toetavat keskkonda väljaspool koolitunde.
Programmi eesmärk on tugevdada noorte sotsiaalseid oskusi, tõsta enesekindlust
ning vähendada riskikäitumist regulaarsete treeningute ja juhendatud tegevuste
kaudu. Näen, et see on oluline ennetusmeede hoidmaks
noori eemale Keila tänavatelt ja pakkumaks mõistlikke vaba aja tegevusi.
Keila Sotsiaalkeskuse ja Keila Kultuurikeskuse uute põhimääruse kinnitamine
Volikogu kinnitas uued sotsiaalkeskuse ja kultuurikeskuse põhimäärused,
millega ajakohastati asutuste tegevuse õiguslik raamistik ning viidi need
kooskõlla 1. juulil jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
muudatustega.
Sotsiaalkeskuse põhimääruses täpsustati teenuste loetelu ning viidi põhimäärus
vastavusse tegeliku töökorraldusega. Varasemas põhimääruses oli teenuste
loetelu esitatud üldiselt ja sihtgrupipõhiselt, uues on teenused aga täpsemalt
määratletud ning eraldi välja toodud erinevad sotsiaalkeskuse poolt pakutavad
teenused.
Kultuurikeskuse uue põhimäärusega tugevdati Keila Kultuurikeskuse rolli linna
kultuurielu keskse korraldajana: kultuurikeskus korraldab linna jaoks olulisi
kultuuri-, kogukonna-, esindus-, mälestus- ja tähtpäevasündmusi terviklikult
ning linnavalitsuse kinnitatud sündmuste kava alusel. Varasemalt oli sündmuste
korraldamine jagatud linnavalitsuse ja kultuurikeskuse vahel, nüüd jääb see aga
kultuurikeskuse vastutusalasse nagu ka lauluväljaku rendile andmine ja sealne
sündmuste korraldus. Uue lauluväljaku ehitamisel võeti linnavalitsuse palgale
lauluväljaku projektijuht (kuigi varasema põhimääruse järgi oleks pidanud
lauluväljakuga tegelema kultuurikeskus), nüüd aga liigub lauluväljakuga
tegelemine alates 1. jaanuarist tagasi kultuurikeskuse alla.
Mõlemas põhimääruses täpsustati ka asutuse finantstegevuse korraldamist ja
linnapoolset järelevalvet asutuste üle.
Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise korra muutmine
Keilas tegutsevad lastele ja noortele tegevust pakkuvad huviringid üldjuhul
linna pindadel ning nad saavad neid ruume kasutada tasuta. See ei ole tasuta
linnale, sest linn maksab nende ruumide eest kas Tervisekeskusele või Keila
Koolile. Paraku ei ole ruumipuuduse tõttu võimalik kõikidel klubidel pakkuda
huvitegevust linna pindadel ning renditakse ruume mujalt, makstes selle eest
arvestatavat renti.
Sellise klubide ja laste ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks algatasin kehtiva huvitegevuse toetamise korra muudatuse ja viisime sisse rahalise
baasitoetuse. See võimaldab klubidel taotleda 25 eurot Keila lapse kohta ühes
kuus. Linnavolikogu võttis selle korra muudatuse vastu ning see tähendab, et
juba algavast hooajast on linna treeningbaasidesse mitte mahtuvatel klubidel
võimalik taotleda rahalist baasitoetust oma kulude katteks.
Huvitegevuse toetamise kord vajab kindlasti põhjalikumalt ümbervaatamist ja
täpsustamist ning seda on plaanis ka lähikuudel volikogu komisjonides teha.
Ideaalis võiksime uue aasta algusest tegutseda juba uuendatud huvitegevuse
toetamise korra järgi.
Struktuurimuudatused ja linnapea aruandest tulenevad teemad
Linnapea tutvustas struktuurimuudatusi linnavalitsuses. On tavaline, et uus
võim kujundab asutuse töötajaskonda veidi ümber vastavalt oma äranägemisele,
vajadusele ja prioriteetidele. Ajakohastasime linnavalitsuse struktuuri ja
viisime kooskõlla juba tehtud ja 1. septembrist rakenduvate töökorralduslike
muudatustega. Loodud on arendusosakond, kuhu koondatakse arenduse,
elanikkonnakaitse, kommunikatsiooni, infoturbe ja infotehnoloogia valdkonna
teenistuskohad parema koostöö tagamiseks nende valdkondade vahel. Ümberkorraldusi erinevate ametikohtade vahel on mitmeid, aga kõik
need toimusid eelarve piires ja lisakoormust linnaeelarvele ei toonud.
Linnapea andis volikogule ülevaate ka Keila Lasteaed Vikerkaar suhtes algatatavast teenistuslikust järelevalvest. Linnavalitsus
on otsustanud algatada järelevalve, et hinnata lasteaia juhtimise,
töökorralduse, eelarvevahendite kasutamise, tugiteenuste korralduse, õppe- ja
kasvukeskkonna ning koostöö seaduslikkust ja otstarbekust. Järelevalve
algatamise aluseks on rahuloluküsitluste tulemused, töötajate ja lapsevanemate
tagasiside ning linnavalitsusele teatavaks saanud asjaolud. Menetluse eesmärk
ei ole teha kiirustavaid järeldusi, vaid koguda objektiivne ülevaade olukorrast
ning vajadusel teha ettepanekuid lasteaia töö parendamiseks. Teenistuslik
järelevalve allasutuste üle võiks olla regulaarne ennetusmeede asutuste töö
parendamiseks. Keilas ei ole neid varasemalt eriti palju läbi viidud, mujal
omavalitsustes on need üsna tavalised. Keila Lasteaed Vikerkaar osutus esimeseks kontrollitavaks allasutuseks, sest seal on
eriliselt esile kerkinud erinevaid muresid, mis on eelkõige seotud tugiteenuste
korralduse ja varajase märkamisega.
Abilinnapea
välja vahetamine
Esialgsest volikogu päevakorrast sai 11 häälega (21-st) välja hääletatud punkt:
„Linnavalitsuse liikmete ametist vabastamine ja palgalise linnavalitsuse liikme
ametisse nimetamine ning linnavalitsuse liikme kinnitamine“. Tegemist oli linnapea
ettepanekuga vabastada ametist abilinnapea Merike Käver, kes väidetavalt ei saa
oma tööülesannetega hakkama. Tema asemele oli plaanis nimetada üks Rae
vallavolikogu liige. Kuna tegemist oli valimisliidu algatusega, mis ei olnud
piisavalt põhjalikult koalitsioonis läbi arutatud ja argumendid olid meie jaoks
nõrgad, siis ei saanud sotsiaaldemokraadid taolist ettepanekut toetada.
Opositsiooni põhjuseid teema päevakorrast eemaldamiseks ei tea, aga eks nad
kasutavadki kõiki võimalusi koalitsiooni lõhe tekitamiseks, mis võib muuta
võimalikuks nende võimule saamise.
Minu meelest tuleb antud olukorras endale meelde tuletada, et volikogu on kohalikus omavalitsuses linna kõrgeim
otsustuskogu, mis kehtestab põhimõtted, määrused, eelarve, valib linnapea ja
kinnitab linnavalitsuse koosseisu. Linnavalitsus on täidesaatev organ, kelle
ülesanne on volikogu otsuseid ellu viia ja linna igapäevast juhtimist
korraldada. Praeguses
olukorras andis volikogu
linnapeale selge suunise minna igapäevases linnajuhtimises edasi olemasoleva
meeskonnaga. Kuna aegade jooksul on Keila linnas volikogu poolt palju
otsustuspädevust delegeeritud linnavalitsusele, siis võibki kohati tekkida
arusaam, et linna juhib linnavalitsus või lausa linnapea üksi. See ei ole nii.
Linnapea küll vastutab linnas toimuva eest ja tagab meeskonna toimimise, aga ta
ei otsusta asju üksi. Selleks on vaja toimivat koostööd väga erinevate
osapooltega.
Kas koalitsioon püsib? Nagu linnapea volikogule vastas: „Ei oska öelda“. Ka minul ei ole praegu vastuseid. Küll aga on mul kindel soov tegutseda edasi Keila linna ja siinsete inimeste heaks. Mulle tundub, et nüüd lõpuks saame teha „oma asju“, mis ei ole tulnud kaasa eelmise linnavalitsuse ajast. On see siis seesama SPIN programm ja süsteemsus noorte riskikäitumise ennetamiseks, huvitegevuse rahastuse põhimõtete ülevaatamine, kooli ja lasteaedade tugiteenuste võimalik tsentraliseerimine, vanemluse parem toetamine läbi koolituste ja palju muud, millega olen viimastel kuudel tegelenud. Minu valdkonnas on väga palju algatusi, mida ei taha pooleli jätta.
Murekohti on eelkõige teistes valdkondades, mis on seotud linnaruumi, haljastuse, teede korrashoiu ja muuga. Ka neid ei lahenda me kellegi tagandamisega, pigem ikka koostöös ja ühtehoidva meeskonnana. Üheksa kuud tagasi lubasime oma valijaile, et soovime kujundada linnajuhtimise, mis põhineb usaldusel, koostööl ja läbipaistvusel. Koostöö võiks olla parem, usaldus tuleb taastada ja läbipaistvus peaks samuti suurenema, sest ainult nii saame üheskoos edasi minna. Sotsiaaldemokraadid on lootusrikkad ja püüavad tekkinud olukorras olla tasakaalustajad koalitsioonipartnerite vahel.
Lisamaterjal:
1) Keila Linnavolikogu 18.08. 2026 salvestus: https://www.youtube.com/watch?v=sCsYR4g36cw
2) SPIN programmi tutvustus: https://www.spinprogramm.ee/