Head volikogu liikmed
Viimane aasta on Keila poliitikas olnud väga turbulentne. Umbusaldamisi on olnud rohkesti. Tavaliselt pole kohal olnud umbusaldatav, mõnikord on puudunud ka umbusaldajad. Täna tundub, et on olemas mõlemad osapooled ja täna tundub olevat ka esimene kord kui umbusaldus läbi läheb. Põhjuste osas oleksite te muidugi võinud rohekm pingutada kui et “ei suuda moodustada linnavalitsust ja seega Keila linna juhtida”.
Mina vaatan kõigile umbusaldajatele hea meelega silma, aga küsimus on, kas ka teie julgete mulle silma vaadata. Samuti tahaks ma teada, mis tundega te peeglisse vaatate. Siira võidurõõmuga või on peale tänast istungit ka veidi piinlik. Mis tundega läheb peale tänast tööle vandeadvokaadist ühiskonnaõpetuse õpetaja, kes peaks justkui seisma õiguse eest ning rääkima õpilastele demokraatlikest väärtustest, sh arvamuste paljususest?
Mis tundega vaatad peeglisse Sina, kes salaja hääletasid mind linnapeaks, sest Sul oli väärtuskonflikt Reformierakonna tegudega ja Sa ei soovinud selle erakonna kandidaati linnapeaks. Kolme nädala möödudes on Sinu väärtushinnangud muutunud, sest Sa oled ennast kallilt müünud. Seda ei saa Sulle pahaks panna ja küllap me edaspidi saame täpsemalt teada, mis oli Sinu hind, mille eest Sa oma väärtused jalge alla trampisid.
Teie, kes te mind umbusaldate selle pärast, et töökoht või linnaasutuse nõukogu positsioon säiliks, teist saan ma ka aru, aga kas te ka ise aru saate, kuidas teid ära kasutatakse? Paraku otsustab meie linnas asju väike käputäis inimesi ning kaks kolmandikku siin laua ümber istuvatest reformierakondlastest tõstab vaid kuulekalt kätt teadmata mis mänge teie selja taga mängitakse. Kui Sinus on veidigi riigimehelikkust ja et südametunnistus puhas oleks, siis ära umbusalda mind. Laske mul moodustada linnavalitsus ja olla linnapea need viis kuud. Püüdke leida eksimusi minu töös ja siis umbusaldada või puudustele tähelepanu juhtida. Selline käitumine on demokraatlikus riigis vast kohasem kui pimesi põhjuseta umbusaldamine, sest partei käsib.

Head keilakad ja toetajad
Ilmselt lõppeb loetud minutite jooksul minu karjäär linnapeana: enne kui see sisuliselt alatagi jõudis. Minu jaoks ei ole see traagiline, küll aga on see traagiline Keila linna jaoks. Ringkaitse läheb edasi ja müürid linnavalitsuse ja linnaelanike vahel ehitatakse veel kõrgemaks. Reformierakond saab mis tahab: toiduahel saab edasi toimetada ja ebameeldivate inimeste tühistamine jätkub.
Ma arvan, et iga meie linna elanik võiks enne sügisel toimuvaid valimisi mõelda selle peale, et miks on vaja valest erakonnast linnapea maha võtta ja mida on Reformierakonnal vaja varjata. Asi ei ole ju tegelikult selles, et minu linnavalitsuse koosseis ei olnud sobilik. Kui siin seisaks minu asemel Isamaa või Keskerakonna esindaja, käitutaks temaga samamoodi. Võim ei tohi minna mitte kellegi teise kätte peale Reformierakonna. Nii et mõelgem sellele ja vaadakem kriitiliselt järgmiste kuude linnavalitsuse tegusid ja otsuseid ning andkem sügisel kindlasti oma hääl mõne jõu poolt, kes soovib linna juhtida avatult ja kaasavalt. Viimased kolm nädalat on näidanud, et Reformierakonna ainuvalitsemise lõhkumine on võimalik. See linn ei kuulu neile, see kuulub meile kõigile!
Mul on kahju, et ei ole saanud viimasel kolmel nädalal tegeleda ühegi sisulise asjaga linnajuhtimise juures, aga ma usun, et see on võimalik sügisel. Küll aga olen külastanud allasutusi, saanud hea ülevaate mitme asutuse toimimisest. Samuti on minu poole erinevatel viisidel pöördunud linnaelanikud juhtides tähelepanu kitsaskohtadele meie linna elus. Teemasid on seinast seina, nii väikeseid kui suuri. Ma usun ja loodan, et saan nendega tegeleda edaspidi.

See minu umbusaldamine, mis täna võib Reformierakonnale tunduda võiduna, on järjekordne vaatus nende kaotuste seerias.
Siit saab edasi minna ainult paremaks!  Omaltpoolt tänan kõiki toetajaid!